AVALDAME PROTESTI EESTI ENERGIA PLAANILE EHITADA TUUMAJAAM SUUR-PAKRI SAARELE!

Eesti Energia plaani üle ehitada tuumajaam Suur-Pakrile ei ole siiani toimunud avalikku arutelu, kuid juba on ettevõte alustanud uuringutega saarel.

Seniste keskkonnamõjude uuringute kohaselt on isegi elumaja ehitamine Suur-Pakri looduskeskkonnale negatiivse mõjuga. Tuumajaama ehitamine koos rajatava infrastruktuuriga on kordi mastaapsem ettevõtmine, mille käigus ja tulemusel saab puutumatu loodus raskelt kahjustatud. Näiteks ei ole teada, kuidas mõjub Pakri saarte keskkonnale ja seda ümbritsevatele puhkealadele tuumajaama poolt toodetav jääksoojus. Suur-Pakri põhjaosa asub maastikukaitsealal ja tervikuna Natura 2000 hoiualal. EE direktor Sandor Liive mainib Juhan Partsile saadetud kirjas, et tuumajaama jaoks sobivaid asukohti on vähe, kuna paljud potentsiaalsed alad on loodushoiumeetmetega kaitstud. Miks sellega ei arvestata Suur-Pakri puhul?

Saarte elukeskkonna säästmiseks ja arendamiseks on siiani vastu võetud hulk määrusi ja seadusi (Natura 2000, rohevõrgustiku ala, saarte üldplaneering jt.). Neid tegevusi, nagu näiteks vanade külade säilitamine või Loode-Eesti geopargile UNESCO sertifikaadi taotlemine, on kavandatud juba aastaid. Tuumajaama ehitamine saarele pärsib mõlema saare arengut ning tervikpilt saartest kui puhke-ja virgestusalast saab rikutud.

Meile jääb arusaamatuks, miks tahetakse tuumajaama rajada paika, kuhu tuleb lisaks rajada puuduv sadam, sild, teed, elektriülekandeliinid jne. Saartel puudub infrastruktuur ja selle ehitamine on kordi kulukam, kui ehitada tuumajaam paika, mis ei vaja nii keerulist rajatavat infrastruktuuri. Eesti Energia pole tutvustanud avalikkusele esialgseid kalkulatsioone ega ka seda, kust leitakse rahaline kate tuumajaama projektile.

Akadeemik Anto Raukase kommentaar:

Tuumajaama rajamine Suur-Pakrile on üks kõige kallimaid ja ilmselt ebasoovitavamaid lahendusi. Eesti keskkonnastrateegia sätestab mitmeid printsiipe ja üks neist on õigusliku läbivuse printsiip. Vastavalt seadusele tuleb inimestel võimaldada osaleda ja kaasa rääkida kõigi keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning otsused tuleb teha kvaliteetse, kõigile kättesaadava ja kontrollitava info alusel. Alati tuleb tagada ka avalikustatud kontroll otsuste täitmiste üle.

Geoloogiliste uurimistööde alustamine enne kogukondadega läbirääkimist on lubamatu ja vaevalt see viib ka Eesti Energia poolt soovitud tulemuseni. Ka geoloogiliste uurimistööde programm ise tulnuks kollektiivselt läbi arutada, sest tehtud kulutused kaetakse ju maksumaksja taskust ja kui raha on kulutatud asjatult, on see kahetsusväärne.

Hüdrogeoloog ja looduskaitsja Hella Kingi Pakri hinnang Pakri saarte väärtusele:

Pakri saared asuvad 7500 elanikuga Paldiski linnast kahe-kolme kilomeetri kaugusel ning neid eraldab mandrist Kurkse väin ja Pakri laht. Saari ja laide on kokku kümme, need hõlmavad 2470 ha. Saared tagastati Eesti Vabariigile 16. mail 1994. Pakri maastikukaitseala loodi 1998. aastal, et hoida haruldasi ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte ning elusloodust. Maastikukaitsealasse kuulub Pakri poolsaare paekallas, rannikutasandik ja lavamaa, lahustükina Väike- ja Suur-Pakri põhjaosa, saartevaheline meri ning Väike-Pakri lõunaosa. 2005. aastal asutati Natura linnuala ja loodusala alusel hoiuala (21 039 ha), kuhu kuuluvad Pakri saared ja rannikumere lõik Vihterpalu lahest Vääna supelrannani.

Saarte detailplaneeringu järgi hakatakse saartel jõudsalt arendama turismi, kusjuures tuumaelektrijaama mõjupiirkonda jääks ka turismiküla. Eesti rannarootslased soovivad koostöös muinsuskaitsega luua Suur-Pakri keskosas looduse, küla struktuuri ja ehitusloo hoiuks Suurküla kaitseala. Tähistatud on kaks matkarada, mis tutvustavad Suur-Pakri loopealseid, panka ja Pikknina poolsaart. Kavas on luua Loode-Eesti geopark, et saada UNESCO sertifikaat. Turismi mõjul tekiks Paldiski linnas uusi töökohti.

Pakri saared piirnevad põhjast kuni 13 meetri kõrguse paekaldaga. Siin paljanduvad lubja- ja liivakivid. Saartel on klindilõhed täitunud Neugrundist pärineva materjaliga, nn. Neugrundi bretðaga. Meresetetest on saarte põhjaosas kujunenud murrutustasandik.

Suur-Pakri põhjaosas asuv 500 ha suurune looniit on üks Eesti ulatuslikumaid lagedaid looalasid. Haruldasi kaitsealuseid samblaliike on neilt saartelt leitud 190, taimeliike 41. Harukordsemad viimastest kasvavad Suur-Pakri põhjaosas niiskel lool. Eriti tähtis linnuala on Pakri laht, saartevaheline ja neid ümbritsev meri, kus rändeperioodil on loendatud kuni 50 000 isendit.